Kookeri fäm ja sõbrad- sõber Oskari kogemuslugu

Tere, Kookeri fäm!

Ammusel-ammusel aal (paar kuud tagasi) elasin ma Kalamajas ja tellisin/käisin söömas Kookeri bänger pannukaid. Ja see tekitas alati mega hea tunde nädalavahetusel kui oli vaja ravida märjukesega tekitatud õrnushetki. See kreemine kooslus pannkoogist-tuhksuhkrust & kondentspiimast parandas ka suurimad hingehaavad ja tuletas meelde vanaema tehtud tummiseid pannukaid.

Täpselt nii algas kiri sõber Oskarilt. Kookeris ei ole külalisi, teietamist ega kliente, meil on sõbrad, keda alati endale külla ootame. Kui saame sinu päeva tuua killuke päikest ja head huumorit, siis on kõigi päev korda läinud.

Aeg läks edasi ning kolisin Mustamäele.

Kõik oli betoon ja kõle. Kiirelt avastasin et kodust (pun intended) pannuka viske kaugusel on Kooker. Istusin maha ja tellisin oma tavalise, 25 pannukat koos kondentspiimaga  ja must kohv. Paar korda viis see maitsepalett mu sinna kuhu vaja. Kuid mingi hetk muutus kohvi maitse mõrudaks nagu mu ex pruut.

 Kui saadud maitsekooslust võrrelda eks pruudiga, siis tuleb midagi ette võtta! Kui sõber on nii äge ja aus ja enda tundeid väljendab, siis me ei lase me nina norgu, vaid asume tegutsema. Vaatame, mis pruudiga (st ikka kohviga) juhtus, sest meie ei taha kindlasti eksiks saada ning kutsume sõbra uuesti külla, et asjad sõbralikult ära klattida. Ikka meile omasel viisil, hea huumori, linna parimate kookidega ning värskelt jahvatatud kohviga. Vaatame, kas saame siis taas samale lainele.

Aga ma ei andnud alla oma usust Kookerisse & pannkoogi jumalatesse. Eelmine pühapäev omades üle keskmiselt rasket pohmelungi seadsin sammud ainsasse kohta, mis parandab ka kõige raskema hõreduse siin planeedil. Sisse astudes tervitas mind üks väga tore blond neiu (ma tean teie 95% töötajatest on rõõmsameelsed blondid neiud): “Kuidas ma saan teid rõõmustada?“  küsimusega.

Ta ütles kohe üle keskmise sõbralikkusega: „Kuule, me teeme sulle kohvi tasuta, sest eelnevalt oli mingi kühvel.” 

Kui kohv oli tökat, siis nii oli ja selle üle me ei vaidle. Kui sa annad meile uue võimaluse, siis seda me juba kasutamata ei jäta!

Peale kohvi laekumist minu tavalisse lauda, kus sain harrastada oma tavalist ” üksik mees vaatamas kaugusesse” looki, oli ta mures, et kas on ikka mõnus & mahe v on suva tökat. Pannkoogid jõudsid vaid mõni hetk hiljem. Esimene amps kooki ja sõõm seda imelist kohvi oli rohkem kui imeline. Kohvi oli taastanud oma mõnusa maheduse ja pannukad tõid pilve tagant välja päikese.

 Aitäh Teile!

Rahulolev muidu ülekeskmise pahur klient 🙂